Valgusteraapia on tunnustatud ravimeetod talvemasenduse ja kevadväsimuse leevendamiseks. Valgusteraapia on omamoodi kunstpäike, mis mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi ning reguleerib heaolu hormooni serotoniini taset. Väsimus, energiapuudus, meeleolu langus, unisus, suurenenud söögiisu sügisel ja talvel on sümptomid, mille leevendamisel võib saada abi valgusravist. Nimetatud sümptomite tekkimine pimedal aastaajal võib olla seotud häiretega hormoon melatoniini taseme regulatsioonis, mille tase kipub olema normist kõrgem ka päevasel ajal. Valgusravi pidurdab mõningal määral selle hormooni nõristumist päeval ning teeb olemise reipamaks. Valgusteraapia lambivalguse toimel langeb melatoniini tootmine ajus ja seetõttu vähenevad unisus ja meeleoluhäired.
Valgusravi on tõhus abimees ka selliste unehäirete puhul, mis on tingitud ajavahe sündroomist ja öövahetustes töötamisest. Ravitoime saamiseks on soovitav võtta 1–3 nädalane kuur igapäevase valgusravi seansina ja vajadusel korrata seda 1–2 kuu pärast. Kõige paremini mõjub valgusteraapia kuur profülaktilise ravina.
NB! Kuna valgus toimib silma võrkkesta kaudu, tuleks korra minuti jooksul mõne sekundi vältel otse valgusallikasse vaadata. 
Protseduuri kestus 20 min.
Vastunäidustused:
•    glaukoom,
•    äge või krooniline silmapõletik,
•    silma võrkkesta haigused,
•    läätse haiguste või läätse puudumine.
•    ravimid, mis ei sobi valgusraviga (fototundlikud ravimid klorohhiin, liitium, fluoxetin jt.); tetratsükliinirea preparaadid, Daonil, Euglucon, Glibenese, Klorproman, Klorpromazin, Largactil, Melizid, Melleril, Mindiab, Neotigason, Orsanil, Rastinon, Roaccutan ja Semi-Eugluco